Koeratoidu pakendil on palju infot, kuid kõige suurem kiri ei ole tingimata kõige olulisem. Toidu paremaks võrdlemiseks tasub vaadata koostisosade järjekorda, soovituslikku päevakogust ja analüütilisi näitajaid.
Siin on viis asja, mis aitavad pakendi tagaküljel olevast infost paremini aru saada.
1. Koostisosade järjekord näitab nende kaalu
Koostisosad esitatakse pakendil kaalu järgi kahanevas järjekorras. Esimesena on tooraine, mida lisati toidu valmistamisel kõige rohkem.
Oluline on aga arvestada, et koostisosade kaal määratakse nende lisamise hetkel. Vett sisaldav värske liha kaalub rohkem kui sama tooraine kuivatatud kujul. Seetõttu ei anna üksnes esimene koht koostisosade nimekirjas veel täielikku pilti valmis toidu koostisest.
2. Kuivatatud liha ei ole värskest lihast kehvem
Värske liha sisaldab palju vett. Kuivatatud lihast on suurem osa veest eemaldatud, mistõttu on selles valk kontsentreeritum.
See tähendab, et väiksem kogus kuivatatud liha võib anda toidule arvestatava koguse loomset valku. Kuivatatud liha madalam koht koostisosade nimekirjas ei tee seda automaatselt kehvemaks kui nimekirja alguses olev värske liha.
Sõnad „värske” ja „kuivatatud” kirjeldavad eelkõige tooraine vormi, mitte selle kvaliteeti.
3. Kilohind ei näita tegelikku päevakulu
Kahe koeratoidu võrdlemisel vaadatakse sageli ainult kilohinda. Tegelik kulu sõltub aga sellest, kui palju toitu koer päevas vajab.
Energiarikkamat toitu võib vaja minna väiksemas koguses. Seetõttu võib kallima kilohinnaga toit osutuda päeva kohta sama kalliks või isegi soodsamaks.
- 4 €/kg maksvat toitu kulub 400 g päevas: päevakulu on 1,60 €.
- 6 €/kg maksvat toitu kulub 250 g päevas: päevakulu on 1,50 €.
Võrdlemisel vaata pakendil olevat söötmisjuhendit ja arvuta hind koera soovitusliku päevakoguse järgi. Söötmisjuhend on siiski lähtepunkt: tegelik vajadus sõltub koera vanusest, aktiivsusest ja kehakaalust.
4. Märg- ja kuivtoidu protsente ei saa otse võrrelda
Märgtoidus on palju rohkem vett kui kuivtoidus. Seetõttu näib märgtoidu pakendil olev valguprotsent tavaliselt väiksem, kuigi kuivaines võib valku olla sama palju või isegi rohkem.
Näiteks sisaldab toit 10% valku ja 75% niiskust. Kuivainet on sellisel juhul 25% ning valk moodustab kuivainest 40%.
Märg- ja kuivtoidu sisuliseks võrdlemiseks tuleb nende toitainesisaldust vaadata kuivaines, mitte võrrelda pakendil olevaid protsente otse.
5. Toortuhk ei tähenda toidule lisatud tuhka
Toortuhk on laboratoorne näitaja, mis kirjeldab toidus olevate mineraalainete koguhulka. Nende hulka kuuluvad näiteks kaltsium, fosfor, magneesium ja teised vajalikud mineraalained.
Madalam toortuhasisaldus ei ole automaatselt parem ega kõrgem halvem. Üksnes selle numbri põhjal ei saa toidu kvaliteeti hinnata. Oluline on, et mineraalaineid oleks koera vajadustele sobivas koguses ja tasakaalus.
Ära otsusta ühe numbri põhjal
Odav ei tähenda automaatselt halba ja kallis head. Samuti ei anna üks koostisosa või protsent kogu toidust täielikku pilti.
Kõige kasulikum on vaadata koos:
- koostisosade järjekorda;
- tooraine vormi;
- soovituslikku päevakogust;
- niiskusesisaldust;
- analüütilisi näitajaid.
Pakendi esikülg müüb. Kasulik info on enamasti tagaküljel.